Trilobiit

Muuseumiöö 2016 “Öös on laineid”

2016. aasta muuseumiöö raames oli üheks paljudest tegevustest ürgmere elukate uurimine ja meisterdamine. Eelnevalt tegid lapsed endale selgeks näituse “Eesti energeetika”, uurisid mis on Eesti põhiline elektri toorallikas. Suurem osa Eesti elektrienergiast toodetakse põlevkivist, töötoas sai selgeks, kuidas põlevkivi on tekkinud ning miks ta põleb. TTÜ geoloogia instituut toetas töötuba kivimite õppekollektsiooniga ning teadurid selgitasid juurde fossiilide elu- ja söömisharjumusi. Lisaks said lapsed meisterdada paberist trilobiite. Töötuba oli raskusastme järgi jagatud kaheks vanusegrupiks – väiksemad meisterdasid kergemat trilobiiti, mida sai sõrmusena kasutada ning osavamad said detailsema trilobiidi töölehel.

Töötuba pani silmad särama nii lastel kui täiskasvanutel.

Töötuba on kasutatud ka hiljem näitustundides.

Detailsem trilobiit

Trilobiit-sõrmus

Õhupallimootoriga auto

Teadlaste ÖÖ 2016 “Teadus ja ulme”

2016. aasta Teadlaste ÖÖ raames toimus TTÜ muuseumis ulmeline õhtu. Põnevate loengute, ekskursioonide ja töötubade hulgas viisime läbi tuleviku ulme-auto meisterdamise. Laste ülesandeks oli valmistada auto, mis sõidaks õhusurve mõjul. Meisterdamise ajal rääkisime ka juttu, et kas päriselt oleks selline auto võimalik, miks ei oleks või kuidas see toimiks.

Balloon-powered car

Making the car

 

 

 

 

 

 

 

Autodel kasutasime paksemat pappi raamiks, kõrsi telgede fikseerimiseks ning peenikesi pulki telgedena. Lisaks läks vaja vahtplastist rattaid ning kõrt ja õhupalli mootori jaoks. Peale testsõite arutasime väikeste leiutajatega, et kas autot on võimalik veelgi paremaks, kiiremaks saada. Lapsed õppisid töötoas, kas stabiilsemad on paksemad või õhemad rattad, milline on parim õhupallimootori asukoht ning miks peavad teljed võimalikult paralleelselt olema. Katsetamise käigus said mõned autod lausa 2 õhupallimootorit.

Töötuba oli hariv ja lõbus!

Kahe mootoriga auto

Auto meisterdamine

 

 

 

 

 

 

 

Auto katsetamine

 

Salapärane elekter

Töötuba põhineb näitusel “Eesti energeetika”, kus vaadatakse kõigepealt, kuidas lambid üldse põlema lähevad või kuidas radikad soojaks saavad. Räägime kogu ahela ressurssidest kuni kaevandamiseni, sealt edasi tootmise ja lõpuks tarbimiseni välja. Kõik ekskursioonid toimuvad aktiivõppe meetodil, mis tähendab, et juhendaja küsib suunavaid küsimusi ning lapsed kuulavad aktiivselt ja räägivad kaasa.

Lapsed uurimas kodumasinaid. Mis tarbib elektrienergiat kõige rohkem?

Mis on tark maja?

Mis on põlevkivi?

 

 

 

 

 

 

 

Käelise tegevusena toimub näitustunni lõpus vooluringi meisterdamine. Alates 2. klassist saab meisterdada paberkaarte, mille sisse tehakse vaskteibi, patarei ja LED-lambi abil vooluring. Töötoas saab selgeks + ja – laeng, vooluringi osad, elektrijuhtivus, avatud ja suletud vooluring ja lühis.

Töötubades pole vanusepiirnagut – ka täiskasvanud naudivad!

Kaartide näitus pärast töötuba

Südamlik robot

 

 

 

 

 

 

 

 

Pisemate mängime, aga voolimismassiga. Väga mängulisel teel uurime patarei mõlemat poolt, mõtleme kuidas saavad osakesed ühest otsast teise, mis juhib ja mis ei juhi elektrit. Soolase voolimismassi abil voolime mõne kujundi, millesse juhime patareidest elektri ning paneme põlema LED-lambi. Voolimismassi, patareide, juhtmete ja LED-lambi abil saavad lapsed teada, millal lamp põlema läheb, millal ta ei põle, mis juhtub kui + ja – pooled valesti ühendada.

Tulukesega kuusk

 

Hõljuv liblikas

Vastavalt soovile vaadatakse ringi kas mõlemal või ainult ühel näitusel ning meisterdatakse kaunis liblikas. Magneti abil pannakse liblikas hõljuma. Liblika saab iga laps endale kaasa.

Rakett kuule

Töötuba kuulus näituse “Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis” juurde.

Eksursioon näitusel

Töötuba

 

 

 

 

 

 

 

Näitustund koosnes ringkäigust näitusel, kus aktiivõppe meetodil ringi vaadati. Lapsed said kuulda kosmose uurimise ajaloost, samas oleviku suurimatest projektidest, kaasa arvatud tol ajal aktuaalsest ESTCube-1 tegemistest. Ekraanilt vaadati satelliidi asukohta reaalajas ja tema tööd. Räägiti ka teistest satelliidi tüüpidest ning reostusest, mis nendega kaasneb. Rõhutati ka maapealset valgusreostust, mis teadlasti segab. Kõik said ennast kaaluda teistel planeetidel ja uurida universumi mõõdulinti. Imetlesime kosmosefotosid ning uurisime eluolu väljaspool maakera, samuti fotosid, mis on tehtud kosmosest planeedist Maa. Rääkisime milleks veel satelliidid kasulikud on ning kuidas satelliitpilte kasutada saab. Uurisime lastelt, kas satelliidid mõjutavad ka nende elu. Üht näituse seina kattis riiul, millel sai näha erinevaid meteoriite, meie näituse kõige suuremat meteoriiti said kõik ka käega katsuda. Loomulikult arutati ka tulevikku kosmosega seoses ning lähemalt uuriti kosmosejaama külge kinnitatava kosmosehotelli maketti.

 

Väikelaste ekskursiooni põimiti ka eesti multikate ja raamatute tegelasi, kes on kosmosega seotud, et neil teemast lihtsam aru oleks saada. Sünnipäevadel mängisime startivat raketti.

Meisterdamine

Testlennud

 

 

 

 

 

 

 

Näitustund lõppes töötoaga, kus lapsed meisterdasid paberist raketi. Raketid lasti õhku kasutades lihtsat pudelist õhu välja pressimise meetodit. Hilisem võistlusmoment oli alati tähtis ja tekitas elevust. Leiutaja soonega lastele pakkusime alati ka rakettide täiustamist pärast proovikatseid – mis juhtub kui panna raketile rohkem stabilisaatoreid või kui võtta need üldse ära, mis kujulised stabilisaatorid on kõige paremad, kus nad peaksid asuma jne.

Sellest armastatud töötoast sündis TTÜ muuseumi suveniir “Rakett kosmosesse”.

 

 

 

 

 

 

 

Metamorfoosid – putukadputukadputukad!

23 sajandit tagasi kirjeldas Vana-Kreeka õpetlane Aristoteles 47 putukaliiki, täna tuntakse neist juba rohkem kui miljonit. Inimestel on vedanud: meie kõige tähtsamateks naabriteks maakeral on olevused, keda saab iseloomustada vaid ülivõrdes. Kõige arvukamad, kõige mitmekesisemad, kõige põnevamad, kõige tüütavamad, kõige abivalmimad, kõige armsamad, kõige toredamad, kõige olulisemad…

Näitus „Metamorfoosid – PutukadPutukadPutukad!“ esitas loo putukate mitmekesisest maailmast ja sellest, kuidas putukad on inspiratsiooniallikaks inseneridele, kunstnikele, muusikutele ja paljudele teistele. Näituse vundamendiks oli entomoloog Allan Selini arvukas putukakollektsioon ja tuntud loodusemehe, Urmas Tartese, tekstid. Jaan Toomiku sotsiaal-psühholoogiline video „Jaanika“ ja lühifilm „Putuka surm“, mille autoriteks on Hannes Vartiainen ning Pekka Veikkolainen, viisid külastaja muundumiste maailma.

Galerii:

Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis

Lõputu seiklusjanu on innustanud inimkonda minema igasse maakeranurka, tahetakse jõuda aina kaugemale ja kõrgemale. Kosmoseajastu on andnud uue võimaluse avastada maailmaruumi ning pääseda tähtedele lähemale.

Teenused, mida pakuvad satelliidid, on tänapäeval muutunud mugavaks ja iseenesest mõistetavaks. Paljud kasutajad ei adugi, et nende telefon peab asukoha määramiseks sidet mitme satelliidiga, mis asuvad Maast umbes 30 000 kilomeetri kaugusel, või et pilt nende televiisorisse jõuab satelliidilt, mis asub veel kaugemal. Ja kuigi iga missiooni lõppeesmärk ongi kasutajatele võimalikult mugavat teenust pakkuda või teaduse arengule kaasa aidata, on see vaid jäämäe tipp. Selleks, et üks või teine satelliit kosmosesse jõuaks ja seal tõrgeteta töötaks, teevad mitmete erialade inimesed ära väga suure töö.

Tallinna Tehnikaülikooli muuseumi ja Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi koostöös valmis näitus „Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis“. TTÜ muuseum tutvustas oleviku ja tuleviku kosmosetehnoloogia rakendusi meie igapäevaelus, TÜ ajaloo muuseum keskendus minevikule. Koos aeti Eesti jälgi kosmoseajastus.

Galerii

Eesti energeetika

Kuigi aeg, mil kodudes loeti lehti pirruvalgel ja soojasaamiseks oli ainus võimalus ahju kütta, ei olnudki nii ammu, ei oska me siiski enam päevagi ilma küttesoojuse ja elektrita ette kujutada – need on meile nii iseenesest mõistetavaks saanud, et igapäevaste toimingute kõrval ei oskagi neid mugavusi enam hinnata.
Elektrist teame nüüdseks rohkem kui varem, kuid kas teame tegelikult kui palju vaeva on nähtud, et vajutame kodus lülitit ning lamp süttib?

Näitus tutvustab erinevad energeetika ressursse, mida Eestis kasutatakse. Saab näha, kuidas toormaterjalis olev energia muundatakse soojuseks ja elektriks, mida me väga vajame. Näitusel on demonstreeritud energiatööstuse tähtsus, andes riigile vabaduse ja majandusliku stabiilsuse ning ta tutvustab inimesi, kes on juhtinud keerukaid tootmis- ja transpordiprotsesse. Vaadatakse tulevikku läbi jätkusuutlikkuse prillide.

Kiire tehnoloogia areng nõudis insenere ning tänu sellele sai ka alguse Tallinna Tehnikaülikool. Näitusel selgitatakse võimalusi, kuidas saada inseneriks, võimalikke karjäärimudeleid ning üldist energeetika olemust.

Näitusel on Eesti energeetika pandud nii kaartile kui ka ajajoonele. Näha saab interaktiivset Eesti kaarti, millel on näha kogu Eesti energeetika süsteem: kaevandatavate ressursside asukohad, tähtsamad elektrijaamad, taastuvad energialiigid, samuti maagaasitrass ja ülekandeliinid. Lastele pakub lõbu kopa simulaator ning igaüks saab näituselt kaasa haarata tüki Eesti pruunikulda – põlevkivi.

Galerii

Video:

 

Mehaanika

Sõna „mehaanika“ tuleneb vanakreeka väljendist mekhanikē tekhnē – masinate ehitamise kunst. Masinad annavad inimestele täiendava jõu, kiiruse ja võimsuse. Teel Archimedese kruvist tänapäevase võidusõiduautoni on oma viimasel 75 aastal olnud oluline roll ka Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonnal. Siin uuritakse, luuakse ja arendatakse seadmeid ning tootmistehnoloogiaid mobiilsest robotist vormelini, ülikerge jalgrattaraami komposiitmaterjalist sõjatehnika soomusplaadini, tuulepargi elektrituulikust soojuselektrijaama põlevkivikatlani.

Galerii

Martin Esinurm tutvustamas Mehhaanikat:

Näitusele tehtud animatsioon jalasäärte õhujugadega masserimise seadmest, Kristjan Holm.