Postimees (1886-1944), nr. 193, 21 juuli 1937

“Tallinnas asutatakse Tehnikamuuseum

Suudame tehnika alal wõistelda wälismaaga

Hiljem viiakse Tallinna Tehnikumi juurde

Tallinnasse asutatawa Tehnika muuseumi kohta andis teisipäewal ajakirjanikele seletusi haridusministri abi W. Päts. Teatawasti puudus meil seni tehnika muuseum, kus oleksid wälja pandud tehnilised masinad ja aparaadid. Kuna aga praegusel ajal tehnika teeb suuri edusamme ka kodumaal, osutub tehnika muuseumi asutamine wajalikuks. Kui haridusministeeriumi juurde asutati kutseoskuse osakond, oldi täiesti teadlik, et tehnilist haridust ei saa anda ilma wastawate musterabinõudeta. Olgugi et oleme küsimuse lahendamisele asunud wõrdlemisi hilja, on nüüd algus tehtud ja tehnika muuseumile pandud alus.

Idee kandjaks on tööstur hr. Tabur, kes algatust on toetanud oma summadega ja ühiselt tööstur hr. Willems’iga muretsenud muuseumile ruumid Kopli poolsaarele, end. Noblessneri tehastesse. Algatust toetawad paljud insenerid ja töösturid, Inseneride Koda jne. On loodud muuseumi põhikiri ja pöördutud palwega uute masinate deponeerimiseks meie tööstusringkondade poole. Uued masinad täidawad muuseumis hästi reklaami otstarwet ja wälismaal on sääraseid tehnika muuseume palju. Wäga tähtis on Tehnika muuseumi loomine Tallinna tehnikumile, mille õpilased seal palju praktilist õppida võitvad. Tulewikus, kui ehitatakse Tehnikainstituudile uus hoone, rajatakse sinna juurde juba täielik Tehnika muuseum riikliku toetuse abil. Wiimasele oleks praegu asutamisel olew muuseum aluseks.

Uus Tehnika muuseum asub Kopli poolsaarel- end. Noblessneri tehastes, mereäärses hoones, mis renditud Eesti Panga käest ja kus asus Wene ajal ehitatud laewade lõpliku wastuwõtu ruum. Ajakirjanikele korraldati ringkäik asutatawas muuseumis. Praegu on kohal alles mõned üksikud masinad. Nii kodumaal Taburi wabrikus walmistatud siidikudum. masin, Willemsi tehasest kastiwabrikule laudade seimer jne. Wälja pandud on ka huwitaw ajalooline ese, Gildi-aegsed kruustangid, selleaegne sepa meistritöö. Muuseumile on lubanud masinaid mitmed ettewõttcd, o.-ü. Kilgas sukakudumise ja pitsimasinad, Laferme poolt tubakatööstuse masinad, Volta elektrimasinad, põllutööministeeriumilt maamõõduriistu, teodoliite, niwelleerimise aparaate, Rotermannilt uus wäärtuslik diiselmootor, AEG poolt shweisimise riistade komplekt, Port-Kundast Põlewkiwitööstustelt, ETK, kunstsarwetööstustelt jt. masinaid.

Nagu tähendas haridusministri abi W. Päts, ei teatagi meil tihti, mis kodumaa tööstused teewad ja et meie saadused milleski halwemad pole wälismaa omadest. Meil tehakse head ja täpset tööd. Muuseumis tahetakse erilist rõhku panna uute, moodsate masinate muretsemisele. Loodetawasti toetawad töösturid ettewõtet, kuna see neile on suureks reklaamiks. Ka on meil palju unustusse jäänud leidureid, kelle leiutised oleksid kohased muuseumile. Näeksime, et ka meie suudame tehnika alal palju korda saata ja see tõstaks meie rahwuslikku iseteadwust.”