See programm põhines toidunäitusele “Puder ja kapsad”. Näitustundi sai valida, kahele vanusegrupile, mida juhendaja sai omakorda vastavalt lastele lihtsustada või keerukamaks muuta.

 

Nooremale vanusegrupile (kuni 6. klass) toimus näitusel ekskursioon aktiivõppe meetodil, kus juhendaja aitas lastele suunavate küsimustele ringi vaadata. Läbiti toitumisega seotud suuremaid probleeme maailmas, vaadati palju erinevad inimesed peaksid päevas sööma ning kuidas seda mõõdetakse ja uuriti miks polaarmatkaja peaks päevas tarbima 3 korda rohkem energiat kui tavainimene. Koos vaadati üle toidulaud ning lauanõud ja nende ajalugu, vahele mängiti otsimismängu ja uuriti kas inimene saaks hakkama veeta. Lõpuks said lapsed tuttavaks keskkonnaprobleemidega, mis söömisega kaasnevad ning omapoolseid lahendusi probleemide vähendamiseks pakuti joonistustöötoas “Tuleviku toit”. Ka esinemisoskuse sai proovile panna oma tööd teistele esitledes. Laste fantaasia on piiritlematu ning tulevik paistis joonistustelt helge!

Vanema vanusegrupiga läbiti laias laastus samu teemasid, lisaks õpiti ka seedeelundkonda, kuid vormiliselt märksa iseseisvamana. Tegemist oli grupitööga, kus 4-5liikmelised tiimid said suunavad küsimused ja näituseplaani, kust nad pidid õige punkti leidma. 10-15 minuti jooksul tuli teha endale vastav teema selgeks ning see esitleda teistele gruppidele.

Muuseumiöö 2016 “Öös on laineid”

2016. aasta muuseumiöö raames oli üheks paljudest tegevustest ürgmere elukate uurimine ja meisterdamine. Eelnevalt tegid lapsed endale selgeks näituse “Eesti energeetika”, uurisid mis on Eesti põhiline elektri toorallikas. Suurem osa Eesti elektrienergiast toodetakse põlevkivist, töötoas sai selgeks, kuidas põlevkivi on tekkinud ning miks ta põleb. TTÜ geoloogia instituut toetas töötuba kivimite õppekollektsiooniga ning teadurid selgitasid juurde fossiilide elu- ja söömisharjumusi. Lisaks said lapsed meisterdada paberist trilobiite. Töötuba oli raskusastme järgi jagatud kaheks vanusegrupiks – väiksemad meisterdasid kergemat trilobiiti, mida sai sõrmusena kasutada ning osavamad said detailsema trilobiidi töölehel.

Töötuba pani silmad särama nii lastel kui täiskasvanutel.

Töötuba on kasutatud ka hiljem näitustundides.

Teadlaste ÖÖ 2016 “Teadus ja ulme”

2016. aasta Teadlaste ÖÖ raames toimus TTÜ muuseumis ulmeline õhtu. Põnevate loengute, ekskursioonide ja töötubade hulgas viisime läbi tuleviku ulme-auto meisterdamise. Laste ülesandeks oli valmistada auto, mis sõidaks õhusurve mõjul. Meisterdamise ajal rääkisime ka juttu, et kas päriselt oleks selline auto võimalik, miks ei oleks või kuidas see toimiks.

 

 

 

 

 

 

 

Autodel kasutasime paksemat pappi raamiks, kõrsi telgede fikseerimiseks ning peenikesi pulki telgedena. Lisaks läks vaja vahtplastist rattaid ning kõrt ja õhupalli mootori jaoks. Peale testsõite arutasime väikeste leiutajatega, et kas autot on võimalik veelgi paremaks, kiiremaks saada. Lapsed õppisid töötoas, kas stabiilsemad on paksemad või õhemad rattad, milline on parim õhupallimootori asukoht ning miks peavad teljed võimalikult paralleelselt olema. Katsetamise käigus said mõned autod lausa 2 õhupallimootorit.

Töötuba oli hariv ja lõbus!

 

 

 

 

 

 

 

 

Töötuba põhineb näitusel “Eesti energeetika”, kus vaadatakse kõigepealt, kuidas lambid üldse põlema lähevad või kuidas radikad soojaks saavad. Räägime kogu ahela ressurssidest kuni kaevandamiseni, sealt edasi tootmise ja lõpuks tarbimiseni välja. Kõik ekskursioonid toimuvad aktiivõppe meetodil, mis tähendab, et juhendaja küsib suunavaid küsimusi ning lapsed kuulavad aktiivselt ja räägivad kaasa.

 

 

 

 

 

 

 

Käelise tegevusena toimub näitustunni lõpus vooluringi meisterdamine. Alates 2. klassist saab meisterdada paberkaarte, mille sisse tehakse vaskteibi, patarei ja LED-lambi abil vooluring. Töötoas saab selgeks + ja – laeng, vooluringi osad, elektrijuhtivus, avatud ja suletud vooluring ja lühis.

 

 

 

 

 

 

 

 

Pisemate mängime, aga voolimismassiga. Väga mängulisel teel uurime patarei mõlemat poolt, mõtleme kuidas saavad osakesed ühest otsast teise, mis juhib ja mis ei juhi elektrit. Soolase voolimismassi abil voolime mõne kujundi, millesse juhime patareidest elektri ning paneme põlema LED-lambi. Voolimismassi, patareide, juhtmete ja LED-lambi abil saavad lapsed teada, millal lamp põlema läheb, millal ta ei põle, mis juhtub kui + ja – pooled valesti ühendada.

 

Vastavalt soovile vaadatakse ringi kas mõlemal või ainult ühel näitusel ning meisterdatakse kaunis liblikas. Magneti abil pannakse liblikas hõljuma. Liblika saab iga laps endale kaasa.

Töötuba kuulus näituse “Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis” juurde.

 

 

 

 

 

 

 

Näitustund koosnes ringkäigust näitusel, kus aktiivõppe meetodil ringi vaadati. Lapsed said kuulda kosmose uurimise ajaloost, samas oleviku suurimatest projektidest, kaasa arvatud tol ajal aktuaalsest ESTCube-1 tegemistest. Ekraanilt vaadati satelliidi asukohta reaalajas ja tema tööd. Räägiti ka teistest satelliidi tüüpidest ning reostusest, mis nendega kaasneb. Rõhutati ka maapealset valgusreostust, mis teadlasti segab. Kõik said ennast kaaluda teistel planeetidel ja uurida universumi mõõdulinti. Imetlesime kosmosefotosid ning uurisime eluolu väljaspool maakera, samuti fotosid, mis on tehtud kosmosest planeedist Maa. Rääkisime milleks veel satelliidid kasulikud on ning kuidas satelliitpilte kasutada saab. Uurisime lastelt, kas satelliidid mõjutavad ka nende elu. Üht näituse seina kattis riiul, millel sai näha erinevaid meteoriite, meie näituse kõige suuremat meteoriiti said kõik ka käega katsuda. Loomulikult arutati ka tulevikku kosmosega seoses ning lähemalt uuriti kosmosejaama külge kinnitatava kosmosehotelli maketti.

 

Väikelaste ekskursiooni põimiti ka eesti multikate ja raamatute tegelasi, kes on kosmosega seotud, et neil teemast lihtsam aru oleks saada. Sünnipäevadel mängisime startivat raketti.

 

 

 

 

 

 

 

Näitustund lõppes töötoaga, kus lapsed meisterdasid paberist raketi. Raketid lasti õhku kasutades lihtsat pudelist õhu välja pressimise meetodit. Hilisem võistlusmoment oli alati tähtis ja tekitas elevust. Leiutaja soonega lastele pakkusime alati ka rakettide täiustamist pärast proovikatseid – mis juhtub kui panna raketile rohkem stabilisaatoreid või kui võtta need üldse ära, mis kujulised stabilisaatorid on kõige paremad, kus nad peaksid asuma jne.

Sellest armastatud töötoast sündis TTÜ muuseumi suveniir “Rakett kosmosesse”.