Eesti Teadus- ja Tehnikamuuseum on alustanud oma muuseumikogu loomist

Ootame oma kogudesse Eesti tehnikateaduste ajaloo ja kaasajaga seotud kultuuripärandit. Oleme huvitatud suurtest ja väikestest objektidest, fotodest ja dokumentidest.

Näiteid kogutud tööstuspärandist

 

Muuseumikogu kuriositeet
Kui kuskilt ei saanud siis tuli ise teha…

Aastal 1986 ei olnud koduarvutid veel Eesti NSV-s levinud. Olid olemas esimesed juhised, kuidas ise arvuteid valmistada. Siin on näha üks selline kodus valmistatud „personaalarvuti“. Skeemid NSVL aegsest ajakirjast „Raadio“, mudeliks „Raadio 86“.

Äratuntavad on kõik arvuti põhiosad. Klaviatuur koosneb mõttemängu „15“ nuppudest mis on vastavate tähemärkidega üle graveeritud ning paigutatud isevalmistatud korpusesse, iga klahvi all on väike mikrolüliti.  Arvuti ise on samuti kodus söövitatud trükkplaadile ise pealejoodetud elektroonikakomponentidest kokku pandud. Mälu hankimine võttis toonase defitsiidi tingimustes aega 6 kuud ja selle ajaga õnnestus hankida 16kB mälu. Monitoriks loomulikult tavaline teler. Kettaseadmeks – kassettmakk. Hiljem sai kassettmakki täiustatud spetsiaalse lindilugejaga mis võimaldas hõlpsamalt tuvastada õige programmi alguse ja lõpukohti kassetil. 1988a alguses õnnestus hankida täiendavalt mälu mille abil sai arvutit käivitada ka juba ilma kassettmakita. Rakendusprogrammid jäid endiselt kassettidele – põhjuseks nende suurem maht.

Arvuti kasutusaeg jäi tormilise IT valdkonna arengu tõttu õige üürikeseks kuna 1989 a oli saadaval juba Intel 386 protsessoriga töötavaid töökindlaid lauaarvuteid.

 

Ootame ka selliseid objekte:

Eesti Teadus- ja Tehnikamuuseumi ekspositsiooni kontseptsioon lähtub alljärgnevast jaotusest: